Tjolöholmi kohale jõudes ootas meid parkla ja paar asjameest. Meist varem kohale jõudnud tiimikaaslased teatasid rõõmsalt, et siin olla nädal aega järjest sadanud ja ilma kummikuteta siin ära ei ela. (Minul õnneks ausalt kümneid aastaid teeninud punased Põhjala kummikud ühes võetud!) Pärast pisukest einet panime telgi püsti kõige kuivemale kohale, mis õnnestus parkla veeres leida. Esimene käik harjutusväljakule veenis mind, et Toomas liiva jutt on tõsi mis tõsi. Hobustekoplisse püsti pandud harjutusväljak lirtsus, mis hirmus ja sinnasamma heinamaa veerde pargitud autokaravanide ümbrus oli tõeline karjatee! Vihm peletas vibutajad peagi väljakult ulualla. siinsamas, telkimisplatsilt kätte paistva merelahe ääres kaagutasid õhtu otsa valjuhäälselt haned. Vihm jäi õnneks järele ja üks soomlane ütles, et ilmateade lubas kogu eelolevaks nädalaks päikesepaistet.
No comments:
Post a Comment