Alustan 25.märgist punasel rajal. Väga palju keerukat laskmist. Kohati pori poolde säärde. Õnneks on mul iidvanad Põhjala kummikud jalas ja müttan mõnuga läbi pori. Meie rühmas on täna Mare Kõrtsini, Karin Voit ja Thea Touhonen. Naiskonna töökeeleks kujuneb mõnus eesti-soome murre. theal näpud veritsevad, aga laseb ikka meist paremini. Kadi eilseid nõuandeid järgides saan ka mõnele pikale märgile pihta ja punnid kirja. Hea meel on ka siis, kui Z-dele kenasti pihta saan. Kui rada metsa vahelt rannaheinamaale välja jõuab, on tõeline õud lahti, sest tuul on seal vali, iiliti üle mõistuse. Hakkab külm. tuul teeb nooltega, mis ise tahab. Kõigele vaatamata taban siiski mererannal külgtuules sektori laskmisel kaks korda - uhke! Päeva tulemus ei tule siiski nii hea, kui hommikul lootsin, aga teistega võrreldes konkurentsivõimeline.
Õhtul külastame Kungsbacka linna. Saadame koju postkaatrte, käime poes ja sööme jõekaldal restoranis valge inimese kombel õhtust.
No comments:
Post a Comment